Lada 2101 — Ikoonikad Algused
Kuidas Lada 2101 muutis nõukogude autoemaad ja jäi igaveseks klassikuks. Loo algus ja järeltulek.
Loe artiklit
Elegants, staatus ja nõukogude ühiskonna kõrgemate kihtide sümbol
Toimetuse Meeskond
Kirjutanud meeskond, kes fokuseerib usaldusväärsele ja praktilisele teabele 70. ja 80. aastate nõukogude autode kohta.
Volga GAZ-24 polnud lihtsalt auto — see oli sümbol. Kui näid Moskva tänavatel elevavat GAZ-24t, teadsid kõik, et selle juht kuulus ühiskonna tippkihile. Parteiametnikud, teadlased, kultuuritegelased. Tavainimene sellest autost ei unistanud isegi.
See on eriline auto ja eriline ajalugu. Nõukogude Liidu luksus oli teistsugune kui Lääne luksus. GAZ-24 oli selle erinevuse täiuslik näide.
Volga GAZ-24 esindas midagi täiesti uut nõukogude automaailmas. Selle jooned olid pehmed, sujuvad. Ei olnud see kantsikud või teravad nurgad nagu Ladale. GAZ-24 nägi välja kui auto, mille disainer oli tegelikult Läänes õppinud.
Pikkus 4,86 meetrit. Laius 1,82 meetrit. See oli suur auto, mis võttis tänavalt palju ruumi. Istuja tundis seda — see ei olnud Lada ega Moskitš. See oli tõeline limuusiini kogemus.
Teadus: GAZ-24 disain põhines ameerika 1960. aastate ideede peale, kuid tehti seda nõukogude viisil — funktsionaalselt ja jäigalt.
GAZ-24 mootorid olid kaasaegne nõukogude tehnika. Neist levinuim oli 2,4-liitrine bensiinimootor, mis andis 95 hobujõudu. Ei ole see palju, aga autole piisavalt. Maksimaalne kiirus oli 160 km/h. Praktiliselt, reaalsetes olustes, jõudsid juhid harva üle 120 km/h.
Tõeline erinevus peitub muus. Käigukast oli kolme- või neljakäigulised. Pööramisraadius oli väike, mis tegi automaatika linnaliiklusele mugavaks. Jahutus oli efektiivne. See auto oli projekteeritud pikaks kasutamiseks, mitte kiireks sõiduvajaduseks.
Volga GAZ-24 oli esimene nõukogude auto, mis pakus paremat mugavust. Istmed olid pehmemad. Vedrustus paremini isoleeritud. Müra oli vähem. See tundsid autojuhid — kui said istuda GAZ-24sse, tundsid kohe, et see ei ole tavaline auto.
Interjöör oli kaetud kunstnahaga ja puudetailidega. Juhi ees oli näidikupaneel koos tundliku kiirusmõõduriga. Tagaistmele istunud külalised võisid nautida paremat vaatega, suuremaid aknaid, rohkem ruumi jalale. Bagazhniku maht oli 400 liitrit — pika reisi jaoks piisavalt.
Fakt: Esimesed GAZ-24 mudelid 1970. aastatel olid käsitsi komplekteeritud, mis tähendas individuaalseid erinevusi iga auto vahel.
Tänapäeval on Volga GAZ-24 Eesti autokogumisel haruldane ja väärtusliku käiguga auto. Kogujatest leidub neid, kes otsivad täpselt seda mudelit. Miks? Kuna see esindab mingit aega, mingit ideoloogiat, mingit ühiskonnakorraldust, mis pole enam olemas.
GAZ-24 auto on sünnilt ja olemiselt nõukogude auto. Seda ei saa teisiti näha. See polnud kapitalistlik tarvitus, see oli sotsialistlik plaanmajandus, kus luksus oli otsuse küsimus, mitte raha küsimus. See on ajalooliselt märkimisväärne.
See artikkel on informatiivse iseloomuga ning käsitleb Volga GAZ-24 ajaloolisi ja tehnilisi aspekte. Erinevad mudelid ja tootmisaastad võisid omada erinevusi. Kui soovid osta või müüa klassikalisi autosid, konsulteeri alati spetsialistiga, kes teab konkreetse auto seisundit ja väärtust.
Kuidas Lada 2101 muutis nõukogude autoemaad ja jäi igaveseks klassikuks. Loo algus ja järeltulek.
Loe artiklit
Moskitš oli nõukogude väike linnaauto, mis tänases Eestis on muutunud kogujate kuldhaigeks.
Loe artiklit
Žiguli 2105 oli levinuim nõukogude pere-auto, mida kohtab tänapäevalgi Eesti teedel.
Loe artiklit